Tsingis-khaani algus aastad Tsingis-khaan sündis aastal 1155 või 1162. Juba teismeliseeas tuli tema imepärased valitsemis ja juhtimis oskused välja. Mil ta juhtis mitmeid sõjaretkeid teiste hõimude vastu. Tsingis-khaan oli purustanud 1204. aastaks enamik talle vaenulike mongoli hõime. 1206 sai ta hõimude suurkogult ülemvalitseja tiitli, siis võttis ta ka endale nimeks Tsingis-khaan (ookeaniliste alade valitseja). Enna oli ta kandnud nime Temudzin.Tsingis-khaan jagasmongolite ala tuhandeiks, iga üks pidi andma sõjaväkke 1000 ratsaniku. Nendest rajas ta enda isikliku 10000-mehelise sõjaväe. Juba 1207. aastal alistas ta Lõuna-Siberi, aasta hiljem Lääne-Siberi.1 Tshingis-khaani vallutus retked 1211-1215 aastatel vallutati Hiina. 1218-1211 vallutati Kesk-aasia ja jõuti Induse jõeni. Kaug- Aasiasse jõuti 1220. 1223 jõudsid Tsingis-khaani eelsalgad Dsebee ja Subudai-bagaturi juhatuse all
romaanikirjanik, sümbolism; Sophus Claussen (1865-1931)- luuletaja, sümbolism. Nende ajakiri ,,Taarnet" ilmus sügisest 1893-95 ja andis esimesi tõukeid ka uus-idealistlike vaadete kujunemisele Taanis. Taani kõige uuem, 20. sajandi kirjanduses puudub ühtlane, tervikuline ilme. Otsitakse uut. Mitte üksnes põhjamaad, vaid kogu Euroopa kirjandus elab ootuses, ei liigu enam suurtes, ühtsetes joontes, vaid on purunenud tuhandeiks indiviidideks; kultiveeritakse ,,mina"-stiili, iga kirjanik on omaette jumal. Nüüdisaegne tähtsaim taani kirjanik on Johannes Vilhelm Jansen (1873- 1950). Tema romaanidest, millest ühed käsitlevad põhjamaa rassi ürg-ja viikingiaegu (,,Liustik" 1909 eesti k. 1913 ja 1927; ,,Laev" 1912), teised Janseni poolt jumaldatud Ameerika masinatsivilsiatsiooni (,,Madam d'Ora" 1904, eesti k. 1933; ,,Ratas" 1905, eesti k. 1933). Kirjaniku kinnisideeks on usk põhjamaa rassi suurusesse.