SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE
glütseriin jne. Seepe jaotatakse mitmesse gruppi: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-,
kosmeetilised ja ravimseebid, sõltuvalt sellest, kus neid kasutatakse. Tänapäeval on
olemas suured seebitehased, kus toodetakse seepi väga suurtes kogustes. Just sellepärast
on seep tänaseks nii odav ja kättesaadav kõigile (Wille, 1966).
Eestis omandatati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti
seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhaleelises. Leelist
tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või
kurnati. 19. sajandil hakati leelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama
seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II maailmasõda. Seepi keedeti
suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik
toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine.
annaabi.ee 
