Kiviaja koeratüübid Sookoer – lühike kolju ja järsk üleminek koonult otsmikule, lühike koon Inostrantsevi koer – lamedam otsmik, üleminek otsmikult koonule sujuvam Putjani koer – kolju sarnaneb inostrantsevi koeraga Dingo Keskaasia lambakoer Pronksiaja koerad Pronksikoer – kolju on pika kitsa koonuga, üleminek otsmikult koonule laugjas, kuklakühm hästi kõrge Tuhakoer – kolju on sarnane pronksi- ja sookoera omaga Spanjel Šoti lambakoer e. collie Koerte artus Maailmas on üle 400 koeratõu 20 populaarsemat moodustavad peaaegu pool kõigist tõukoertest Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena Nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut Aastasadae jooksul toimuvad muutused ka tõu siseselt Koerte aretus Algselt aretati koeri mingiks
Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). JAHIKOERAD: Koera põlvnemine: Kõik koeratõud pärinevad mingist ürgsest, tänaseks väljasurnud esivanemast (Buffon) Koera eellaseks on kuldsaakal Koera teke on polüfüleetiline Iidsed koeratõud ja nende järglased: Turbakoer: spitsid, pintserid, osa laikasid Inostrantsevi koer: Kaukaasia lambakoer, dogi, njuufaundlandi koer Pronksikoer: saksa lambakoer, soti lambakoer Tuhakoer Eestis kasutatavad jahikoerad: Hurdad (vene hurt e barsoi) orienteeruvad nägemismeele järgi. Nende ülesanne on ulukile järgi joosta, kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks.. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud. Peeti jahti jänestele, rebastele, huntidele ja väikestele sõralistele steppides. Välimuselt suured ning saledad koerad, kehaehitus on timmitud väga kiireks liikumiseks.