Bütsants
riigid).
Varane Bütsants: Rooma pärandus
Jõudnud nüüd jagunemise hetkeni tasub heita pilgu riigi demograafilistele, religioostsetele ning
sõjanduslikele oludele
Võim ja haldusjaotus
Riigi haldusjaotusena ning riigiaparaadina funktioneeris Ida-Roomas Diocletianuse süsteem
ning riigi ametlikuks keeleks oli ladina keel. Ülemvõim kuulus valitavale Imperaatorile ehk
Vasilevsile, kes tavaliselt nimetas caesari näol troonipärija. Pärast jagunemist tuguvnesid
Bütsantsi kultuuris ida mõjud ning Diocletianuse aegne valitsemise stiil muutus veelgi Aasia
despotismiga sarnaseks. Imperaator toetus regulaarsele väele ning Impeeriumi jõkamale kihile,
mis koosnes põhiliselt kaupmeetest ning vähimal määral latifundistidest. Ühiskondliku
formatsioonina püsis esialgu lagunev orjapidamine.
Poliitikas etendasid suurt rolli kunin Nike ülestõusuni Tsirkuseparteid - sinised, rohelised
valged ja punased (hobusejuhtide rüüde värvi järgi)