· allikate ja karstialade kaitse on korraldamata Põhjavee seire Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad uuringud kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Põhjaveeseire riiklik tugivõrk Riikliku põhjaveeseire ülesanne on süstemaatiliselt jälgida Eesti looduslikes või looduslähedastes paikneva põhjavee seisundit ning samal ajal uurida põhjaveeressursse riigi kõige pigelisema tehnogeense koormuse ja keeruliste hüdrogeoloogiliste tingimustega piirkondades. Põhjaveeseiret viiakse läbi tugivõrgu 80 vaatluspostil, kus 2001. aastal oli kokku 343 vaatluskaevu. Tulenevalt hüdrogeoloogilistest tingimustest ja keskkonnakaitseliste probleemide teravusest on
100KHz sagedusvahemik (446,103125 kuni 446,196875MHz) on jagatud 16 kanaliks. Võimalik on edastada 32 erinevat eelnevalt fikseeritud olekusõnumit. Võimalik on programmeerida ja edastada 16 sümboli pikkused sõnumid ja ka 6 erinevat helisignaali, leviulatus vabas looduses kuni 3km. Telefonivõrk Üldist Kasutuses olevatest telekommunikatsioonivõrkudest vaneim on avalik telefonivõrk PSTN. Tükk aega oli avalik telefonivõrk ainus tugivõrk, mida kasutati telefoniühenduseks. Tänaseks päevaks on lisandunud mitmeid, analoogseid võimalusi pakkuvaid võrke nagu mobiilside (GSM), ISDN, VOIP jne. Avalikku telefonivõrku iseloomustavad põhiparameetrid on: · Ribalaius analoogsignaalile on 300 kuni 3400Hz · Kanalikommutatsiooniga dupleksühendus · Paikne või vähese mobiilsusega võrk Pika ajaloo kestel, alates aastast 1876 on avalik telefonivõrk läbi teinud põhjaliku tehnilise muutuse.
annaabi.ee 
