eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti Tuhanded aminohapped Titin 3-3,7 megadaltonit Aminohappejäägid Liikuv Valkude struktuuritasemed Primaarne struktuur- aminohappeline järjestus Sekundaarne struktuur- aminohappejääkide stabiilne kolmemõõtmeline struktuur Tertsiaarne struktuur- kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur Kvaternaarne struktuur- kahe või enama subühiku ehk alaühiku asend ruumis Saperonid Tugivalgud Valgu funktsioonid Kolmedimensioonilise struktuur Ühedimensiooniline järjestus Ligand Ensüümid Kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid Interaktsioonid Valgusüntees Mitmeasteline protsess Ribosoomid Valkude eraldamise meetodid Väljasoolamine erinevad valgud sadestuvad erineva soolakontsentratsiooni juures Dialüüs eraldamine läbi poolläbilaskva membraani Geelfiltratsioonkromatograafia suuremate ja väiksemate molekulide erinev
a) heterokromatiin- e.kondenseerunud kromatiinaine, 10% genoomist. Sisaldab põhiliselt mittetranskribeeritavaid struktuurgeene ja kordusjärjestusi. Tsentromeerne ja telomeerne ala on heterokromatiin b) eukromatiin-e. vähem kondenseerunud kromatiinaine. On see osa, mis katab transkriptsiooniliselt aktiivset ala ja on seetõttu ka lõdvemalt pakitud. Kromatiini struktuuri tagamisel osalevad lisaks histoonidele ka muud valgud: a)tugivalgud- mittehistoonsed kromatiini valgud, mis kinnituvad DNA-le läbi spetsiifiliste DNA piirkondade. See interaktsioon toimib kui transkriptsiooniline isolaator- isoleerib erinevad transkriptsioonilised ühikud b) SMC valgud on kromosoomi struktuuri säilitavad valgud, tavaliselt geenidevahelises alas kromosoomidel HMG valgud-(high mobility group)- seovad DNAd kooperatiivselt TF-dega Nukleosoom on DNA ja histoonide kompleks. Koosneb histoonidest
polümeraasi liikumist; Mõjub ainult eukarüootidel alfa-amanitiin - blokeerib mRNA sünteesi, seondudes spetsiifiliselt RNA polümeraasiga. 33. Kuidas toimub valgu moodustumine peale translatsiooni Valkude konformatsioon hakkab moodustuma kohe peale sünteesi (struktuuri moodustumine). Peale translatsiooni lisatakse valgule posttranslatiivsed modifikatsioonid (lisatakse aineid, mis määravad valgu funktsiooni). Osade valkude funktsionaalse konformatsiooni saamiseks on vaja šaperone (tugivalgud). 34. Millised valgu posttranslatiivsed modifikatsioonid esinevad. Nimeta vähemalt 4. Peale translatsiooni lisatakse valgule posttranslatiivsed modifikatsioonid. Viimased on kovalentne keemiline valkude modifikatsioon peale polüpeptiidahela sünteesi ribosoomi peal. Samuti, nagu alternatiivne splaissing – suurendab see valkude mitmekesisust organismis. Mõned valgud vajavad funktsionaalse konformatsiooni saamiseks šaperone e tugivalke – need on nt kuuma-šoki valgud Hsp60, Hsp70.
annaabi.ee 
