Enamasti olid vastajad organisatsioonis juhataja või nõustaja ametikohal. Kaheksast vastajast kuus olid naised ja kaks mehed. Intervjuude analüüsimiseks kasutati kvalitatiivsandmete sotsiaalteaduste analüüsi meetodit (standard social science methods for analysing qualitative data). Uurimistulemustest selgus, et on liiga vähe vaimsetervise spetsialiste, kes saavad abi osutada inimkaubanduse ohvritele. Maapiirkondades on tugiteenustele piiratud juurdepääs ja meestele on vähem teenuseid kui naistele ja lastele. Teenuste osutajad usuvad, et diskrimineerimine ja stigma, mis kaasneb nii vaimsetervise kui inimkaubanduse ohvriks olemisega piirab inimestel vajalike teenuste kättesaadavust. Usutakse, et inimeste teadlikkuse tõstmine võiks eelpool nimetatut muuta. Antud teemaga tutvudes oli suureks üllatuseks, kui paljud inimesed on Kagu- Aasias inimkaubanduse ohvriteks langenud
jaotamisel põhitegevuse kulukohtadele kasutakse kolme meetodit. Otsemeetod on üldkulude jaotamise meetod, mille puhul eiratakse tugiteenuste vahelisi kuluvooge. Otsemeetod on kolmest meetodist kõige lihtsustatum. Tugiteenuste kulukohtade kulud arvestatakse ainult põhitegevuse kulukohtadele, leides iga põhitegevuse kulukoha kulude osakaalu vastava tugiteenuse kuludest. Astmeline meetod on üldkulude jaotamise meetod, mille puhul tugiteenuste kulud jaotatakse sammhaaval nii erinevatele tugiteenustele kui ka põhitegevuse kulukohtadele. Võrreldes otsemeetodiga on astmeline meetod täpsem, sest tugiteenuste kulukohtade kulude jaotamisel arvestatakse osaliselt olulisemate tugiteenuse kulukohtade omavahelisi kuluvoogusid. Vastastikuse mõju meetod on üldkulude jaotamise meetod, mille puhul tugiteenuseid osutavate kulukohtade kulud jaotatakse põhitegevuse kulukohtadele võrrandi abil. Meetodi eeliseks on matemaatiline täpsus, sest arvesse võetakse kõik
annaabi.ee 
