aastal, mil kinnitati kontrollikoja sõltumatust ja laiendati selle auditivolitusi suuremale arvule poliitikavaldkondadele. Lepingus rõhutati institutsiooni rolli pettusevastases võitluses ning võimaldati sel pöörduda Euroopa Kohtu poole, kaitsmaks oma eesõigusi teiste ELi institutsioonide ees. ELi laienemisega on arenenud ka kontrollikoja struktuur. 1977. aasta üheksast liikmest ja 120 töötajast on tänaseks saanud viide auditikotta jagatud 28 liiget ning pea 900 spetsialisti ja tugiteenistuste töötajat kõigist liikmesriikidest. Nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi tegutseval kontrollikojal on liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega võrdne staatus. Institutsioon on võtnud eesmärgi olla avaliku sektori auditi arendamisel esirinnas ning koos teiste kõrgeimate kontrolliasutustega tegeleda kutsestandardite ja heade tavade väljatöötamisega. 2003. aasta Nizza lepingus kinnitati põhimõtet, mille kohaselt kuulub kontrollikotta üks liige
Ettevõtte kontrollingu finktsioon lähtub tavaliselt org-ilis-funktsionaalsest struktuurist. Kontrolleri tegevusvaldkondes tuleks eristada: · iseseisva tegevuse (vastutuse) valdkonda- seda koostab enda tehtud plaani järgi, valib ise valdkonna, mida kontrollib · vastava taseme juhtidega kooskõlastatud valdkonda- mis on juhtkonna poolt tellitud, etteantud valdkonnad. Org-is tuleb eristada kindlasti põhitegevuse ja tugiteenistuste valdkondi. Kontrollingu tugisüsteemid on: 1. informatsiooni süsteem- finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, ettevõtte sisene aruandlus ja selle analüüs. 2. ettevõtte sisene org-iline struktuur, ettevõtte sisesed vastutuskeskused- ettevõtte juhtimise efektiivsus, saab kindlaks teha keskusete tulud ja kulud. Igal vastutuskeskusel on oma ressursid ehk sisendid ja mõõdetavad väljundid. 3
annaabi.ee 
