Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada passiivsurve suurust. Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joonisel 10.44 toodud lihtsa skeemi puhul, kui pinnas on ühtlane, maapinnal koormus puudub ja c = 0, on aktiivsurve resultandi suurus Seejärel saab määrata samuti kui konsoolseina puhul paindemomendid seinas ning nende maksimaalse suuruse kohas, kus Q = 0. Tugistatud seina korral on seina liikumine teistsugune kui eeldatud külgsurve valemite tuletamisel. Sein ei pöördu ümber alumise punkti, vaid tema ülemine ots on toe või ankruga kinnitatud. Suhteliselt õhukese seina keskosa paindub. Seepärast võib arvata, et aktiivsurve jaguneb teisiti, kui eeldab Coulomb' teooria. 22
3 3 Võrdusest Ma = Mp leitakse vajalik süvis t. Seejärel saab arvutada Pa ja Pp suurused ning horisontaaljõudude tasakaalutingimusest toele langeva jõu Pt = Pa - Pp Seejärel saab määrata samuti kui konsoolseina puhul paindemomendid seinas ning nende maksimaalse suuruse kohas, kus Q = 0. Tugistatud seina korral on seina liikumine teistsugune kui eeldatud külgsurve valemite tuletamisel. Sein ei pöördu ümber alumise punkti, vaid tema ülemine ots on toe või ankruga kinnitatud. Suhteliselt õhukese seina keskosa paindub. Seepärast võib arvata, et aktiivsurve jaguneb teisiti, kui eeldab 128 Coulomb' teooria