..3) filter ekv. 4.2.3.Digitaalsed kvadratuurfiltrid 4.2.3.1. Reaalsignaali filter- Reaalsignaali töötleva kvadratuurfiltri digitaallahendus on toodud joonis 4.2.4.a: ·Sisendprotsessi usis hetkväärtused diskretiseeritakse võrdsete ajaintervallide tr (r = 0, 1, 2, 3, ...) tagant ja kvanteeritakse ADM poolt. ·Saadud digitaalsed lugemid zsis(r) korrutatakse sinusoidaalse ja kosinusoidaalse tugisignaalide lugemitega. Teisiti öelduna, korrutatakse digitaalse sagedussüntesaatori (DSS) poolt formeeritud kompleksse tugisignaali exp(-j 0tr)=cos0tr-jsin 0tr lugemitega. ·Korrutiste tulemused summeeritakse kogumisperioodi Tkogumisaeg=NTdiskreetimine. B. 4.2.3.2. Komplekssignaali filter- Komplekssignaali töötlusel (joonis 4.2.4.b): 1. diskretiseeritakse ja kvanteeritakse komplekssignaalid S(t) ja C(t), mille tulemusena saadakse komplekslugemite valim (r)=z c(r)+jzs(r). 2
Ainuke teadmata fakt vastuvõtu poolel on see, kumb signaalidest oli edastatud. Kas see, mis kandis edasi sümbolit 1 või see, mis kandis edasi sümbolit 0. See on täpselt teada olevate signaalide eristamise ülesanne. Sellist vastuvõttu iseloomustavad häirekindluse kõverad on parimad. Algoritmiks on see, et arvutatakse mõlema signaali ruutkeskmised kaugused ja võrreldakse neid. Optimaalse vastuvõtja struktuure sab muuta, avaldades vastuvõetud signaali ja tugisignaalide vahelise kauguste valemid. Struktuurskeem on slaidil 20. 18. M-modulatsiooniga signaalide optimaalse eristaja struktuurskeem .(8 Pideva edastuskanali häirekindlus) Kui vastuvõetud signaal ei ole binaarne, kasutame M-kanalist korrelatsioonvastuvõtjat. Sümbol fikseeritakse signaali lõpus ja valik toimub suurima saavtatud väärtuse järgi. M- modulatsiooniga signaalide reaalne vastuvõtja on enamasti kahekanaliline. Struktuurskeem on slaidil 34. 19