Mida rohkem antud haigusega patsiendiga tegeletakse, seda parem, eriti igasugune liikumine ja liigutamine on hea, sest liikumatu liiges jäigastub kiiresti ning piirab inimese tegutsemist edaspidi veel rohkem. Hooldustöötaja peaks püüdma inimese tegevustes saada nii normaalsesse asendisse kui võimalik. Püüa vahetada inimese asendeid päeva jooksul, sest temagi keha väsib olemast kogu aeg ühes poosis. Paigalda alati inimesele arsti poolt määratud tugiseadmed ja ortoosid. Tserebraalparalüüsi juhendamisel on kasulik lähtuda hooldutöötajal või siis ka kodustel hooldajatel NdT Bobath tehnikatest ja põhimõtetest, et normaliseerida lihastoonust, ennetada kontraktuure ja sellega kaasnevaid väärasendeid. Hooldajal tuleb harjutada tserebraalparalüüsis patsienti liigutustega, et ta saavutaks maksimaalse iseseisvuse igapäevategevuste sooritamisel. Siinkohal peab olema hooldaja ja patsiendi vahel usalduslik suhe
Täiendavad kontrollküsimused: - Kas peetakse kinni puhvertoiteallikate hooldusintervallidest? - Kas on ette nähtud automaatne mahalaadimine? - Kas toimub reeglipärane puhvertoiteallika mõjususe testimine? - M 1.31 (M) Tõrgete kaugindikatsioon M 1.31 Tõrgete kaugindikatsioon Vastutav algatuse eest: IT-juht, PBX-seadmete eest vastutav töötaja, infoturbe osakond Vastutav elluviimise eest: administraator IT-seadmed ja tugiseadmed, mis ei nõua või nõuavad vaid harva teenindamist mõne isiku poolt, paigutatakse tihti suletud ja lukustatud ruumidesse (nt serveriruumi). Tulemuseks on, et rikked, mis varases staadiumis veel IT-le mõju ei avalda ja lihtsalt kõrvaldatavad on, avastatakse alles liiga hilja, enamasti mõju tõttu IT-le. Tuli, puhvertoiteallika funktsioonihäired või konditsioneeri seiskumine oleks näideteks taolistest "hiilivatest" ohtudest.