Soome-ugri rahvakultuur
laudpõrand ning ukse kõrval saviga kokkuliidetud kividest laotud kolle või lahtine kamin, mille kohal oli lai, ülalt
kitsenev ja katuseava kaudu väljuv maakividest korsten. Skandinaavia metsasaamide ja Koola poolsaare idaosa
saamide juures võis maakoja sõrestik toetuda 4-6 ristpalgist koosnevale nelinurksele alumisele osale.
Siit oli vaid lühike samm üleni palkidest ehitatud kodadeni. Ka nende alumine osa koosnes nelinurkselt asetatud
ristpalkidest, mille peale püstitati tugipuudele n-ö katus, mis koosnes madalamal püstiasetatud laudadest ja pealpool
põigiti laudadest. Katuse keskele jäi umbes küünrapikkune suitsuava, mis pakase või tormi korral suleti laudadest
luugi või puukoortega.
Nelinurkse palkidest koja edasiarendused olid kuus- ja kaheksanurksed palkkojad, mida esines kolta-, luule-, piite- ja
kemisaamide juures ning mida on peetud hilisemaks nähtuseks, mis said mõjutusi naaberrahvaste ristpalkehitustest.
annaabi.ee 
