Eesti, muinasaeg
Eestlastele tal seega suurt mõju ei olnud.
Liivlased aga võtsid enamjaolt vastu ja sinna moodustati kogukonna. Liivlased aga võtsid usu vastu
ja seejärel jätsid maha jne.
Meinhardi järel tuli Berthald, kes arvas, et heaga ei saa mdiagi. Tal aga ei õnnestunud mdiagi
saavutada ja tal tekkis konflikt liivlastega. Seejärel saabus Saksamaalt piiskop Albert, kes oli
suurepärane poliitik, võimuahne mees ja tedis, mida peab tegema hakkama. Albert leidis, et puudub
korralik tugipunt ja linn, kuhu ta võiks ristisõdurid tuua. 1201 rajas ta seega Riia linna.
1202 moodustas ta ka mõõgavendade ordu.
(1096 algasid ristisõjad. 13 saj alguses oli käsil neljas ristisõda.) Rooma katoliku kirik nägi
Läänemere rahvaste ristimist üheks osaks ristisõjaks. Väga palju liikus siia ristisõdureid, kellele
lubai, et ristiusustama minnes saavad nad maad ja vabaks oma pattudest.
Albert suutis liivlased suuremal märal ära ristida ja ka latgalid. Temaga hakkas väga tihedalt