Spetsiaalsete ohvriabiteenuste roll 3 Konventsiooniosalised väljastavad ohvritele pikendatava elamisloa ühes või mõlemas alljärgnevas 1. Kui nt partneri raskeima seksuaalse vv juhtumi korral pöördus arsti, tervisekeskuse või haigla poole 1/3 olukorras: naistest, pöördus naiste varjupaiga poole ainult 6% ja ohvrite tugiorganisatsiooni poole 4% naistest. a kui pädev organ leiab, et nende viibimine on vajalik nende isikliku olukorra tõttu; Sellest võib järeldada, et vvjuhtumist teatamine sõltub mitmest tegurist: teadlikkusest nendest teenustest b kui pädev organ leiab, et nende viibimine on vajalik koostöö eesmärgil pädevate organitega (see võib sõltuda naise elukohast riigis ja teenuste kättesaadavusest piirkonnas), nende organisats
suhteliselt hiljuti. Loodetakse, et tulevikus hakatakse vaimupuuetega taiskasvanutele haridust andma spetsiaalsetes keskustes, kus neil on võimalik sobivas keskkonnas vajalikke oskusi omandada. Tööhõive Sõltumata oma võimetest tunnevad kõik Downi sündroomiga täiskasvanud oma tööst suurt rahuldust. Viimastel kooliaastatel tuleks mõelda kutsenoustamisele. Selleks võib kasutada lapse koolis töötava nõustaja, kohaliku tugiorganisatsiooni esindaja või siis era- voi riiklikus tööhõiveametis töötava spetsialisti abi. Sobiva ameti valikul tuleb arvesse võtta inimese vaimupuude ulatust, tema temperamenti, oskust iseseisvalt transpordivahendeid kasutada ning kohalikke võimalusi. Keskkooli viimastel aastatel antakse Downi sündroomiga lastele sageli võimalus mingi konkreetse töö sooritamisega seotud töökogemuse saamiseks ning mis veel olulisem, seonduva