Kirjanduse lõpueksam 2011
ega Hollandis. Pariisis lõpetas avameelsed ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja unistused". Kui
Voltaire esindas vaimueliiti , siis Rousseau' kaudu kõneles masside hääl. Rousseau võttis
omaks veendumuse, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja et sünnipäraselt oleme head.
Inimest rikub ühiskond oma halbade kommetega, samuti rikuvad teda väärad ideed, mõistus
tervikuna, mis aina keerulisemaks muutudes kaugeneb loodusest. Oma esimeses essees
tõestab ta ajaloo näidetele tugineds, et tsivilisatsiooni edenemisega käib kaasas luksus, mis
viib aga ühiskonna nõrkuse ning languseni. Tugevad on ühiskonnad, kus elu sisu määravad
praktilised vajadused ja voorusepüüd (see, mis on lähedane loodusele). Rousseau oli esimene
valgustaja, kes kahtles mõistusele toetuvas kodanlikus tsivilisatsioonis. Tema üleskutse
liikuda loomulikkuse suunas kujunes 18. saj lõpupoole romantilise liikumise lipukirjaks.