6. Järeldus Materjalide koodtabelist võib näha, et kõige suurema tihedusega on normaalbetoon ja kõige väiksema tihedusega vahtpolüstüreen. Vahtpolüstüreenil on mitu erinevat tihedust selle pärast, et katsekehad olid erinevate poorsustega. Ka poorsuse arvutuste järgi võib öelda, et katse tuli välja. Silikaattellis on tõesti poorsem (24%) ja imab kergemini endasse vett kui graniit (2%). Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena. 7. Vastused küsimustele 1) Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus võib antud ehitusmaterjali kasutada, mis otstarbel ja milistes tingimustes. Näiteks suure poorsusega materjali ei pane väga niiskesse keskkonda, see tõmbab kogu niiskuse
6,47% ±3,73(etteantud vahemik: 0,5 5%), silikaat telliskivi 23,39%±4,19 (etteantud vahemik: 20 35%) Kuna tulemused jäävad kõik etteantud vahemikesse, siis võib järeldada, et katse õnnestus. Korrapärase kujuga kehade tabelist on näha, et kõige suurema tihedusega on ehitusteras. Kõige väiksema tihedusega oli mullpolüstüreen. Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena. Neil on suurem poorsus, seega nad juhivad soojust paremini. Kokkuvõtteks võib öelda, et katse tulemused olid usutavad. 11 Küsimuste vastused: 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide tihedust, mahumassi ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja selleks, et teada kus võib antud
annaabi.ee 
