Pealinn. Madrid (üle 4 milj. elaniku), mis kuulutati pealinnaks 1561. aastal kuningas Felipe II ediktiga. Riigi poliitiline, majandus - ja kultuurikeskus Madrid tekkis araablaste kindluse juurde (tänapäeva Palacio Real`i kohale), esimest korda mainiti 932. a. (Madzrit). Läks 1083 rekonkista ajal Kastiilia valdusse, linna õigused sai 1118. Oli 14. ja 15. saj. ajuti Kastiilia kuningate residents, 19. saj. revolutsioonide keskus, Hispaania kodusõja ajal (1936-39) vabariiklaste tähtsaim tugikoht. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Riigikeel on kastiilia keel, rohkem kui kolmandik rahvastikust kõneleb kataloonia, baski ja teisi regionaalseid keeli. Riigikord. Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas Juan Carlos I, kes on relvajõudude ülemjuhataja ning kes kinnitab seadused ja määrab kohale peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes
tuseks positsioonide hoidmisele mitu päeva või kauemgi. Taasrühmitamine: Vt 3.3 Taasrühmitumine. 80 6.2. KAITSELAHING Kaitselahing on lahingu liik, mille eesmärk on tõrjuda tagasi vastase pealetung ja hoida hõivatud territoorium või positsioonid enda käes. Seejuures tuleb vastasele kaotusi tekitada ning sundida teda aktiiv- sest sõjategevusest loobuma. Jagu võitleb kaitses suurema üksuse koosseisus. 6.2.1 JAO POSITSIOON MÕISTED Tugikoht. Koosneb pioneerialaselt välja ehitatud ja ringkaitseks etteval- mistatud positsioonidest, mida kaitstakse ja kus võideldakse ning toetatak- se üksteist. Rajaneb omavahel tulesidemes olevate tugipunktide süsteemil. Jao tugikoha laius on tavaliselt 70-120 m. See võimaldab tuld anda 100-150 m laiusele alale. Põhipositsioon. Põhiline positsioon, millelt üksus kavatseb võidelda. Ka jagude varupositsioon võib olla valmis vaadatud ja ette valmistatud. Sinna
annaabi.ee 
