Dr Arnold Seppo
Kuuekümnendate aastate alguses asus Seppo lisaks aparaatide täiustamisele välja
töötama luu tugevustopograafiat ehk milline (murtud) luu või luuosa millist koormust
välja kannatab. Vastavalt sellele kohandas ta oma aparaadid. Ta tegi koostööd paljude
tehnikaga tegelevate inimestega. Sealhulgas ka tehnikaülikooli õppejõu dotsent
Raimond Eegiga, kes aitas Seppol vormistada luu tugevusõpetust ja konstrueeritud
aparaadi teooriat. Nii pandi alus uuele teadusharule, luu tugevustopograafiale, mille
kohta öeldakse hiljem Seppole välja antud USA patendis: ,,Sellega tõstis A. Seppo
luude ühendamise teaduse esimest korda ajaloos kliinilise empirismi tasemelt
täppisteaduste tasemele".
Kuna Dr Arnold Seppo oli samuti traumatoloog puutus ta tihti kokku ka luupõletike ja
tuberkuloosiga. Nende ravi oli sel ajal ebaefektiivne, pikaajaline ja raskesti talutav.
Nende raviks konstrueeris Seppo oma kuulsa puur-nõela, millega ta suutis ka oma
annaabi.ee 
