3 Tööstusteras 31 35,20 4,02 3,73 - - 13000 14400 3. Materjal nr 1(teras) Materjal nr 2(Messing) Materjal nr 3(Tööriistateras) 4. Diagrammi lõikudes A, B, C ja D toimuvate protsesside kirjeldus: A- F suureneb voolavuspiirini, kuid materjal säilitab oma kuju. B- F ei suurene enam ja materjal hakkab venima. C- Rakendatud jõud hakkab suurenema ning protsess kestab kuni tugevuspiirini(Rm), samal ajal katsekeha pikeneb. D- Tugevuspiir on ületatud rakendatud jõud(F) hakkab vähenema, kuid katsekeha pikeneb kuni purunemiseni. 5. Materjalide iseloomustus: · Katsekeha(teras)- plastne, survetöödeldav, lõiketöödeldav, sitke, kolmest katsekehast talub kõige vähem koormust. · Katsekeha(messing)- Kõvem ja tugevam kui teras, suhteliselt habras ja elastne materjal.
Nõtketegur näitab, mitu korda tuleb vähendada lubatavat (surve)pinget selleks, et oleks täidetud stabiilsustingimus. 13. Tugevusarvutused kandevõime järgi. Konstruktsiooni tugevusarvutusel lubatava pinge meetodil loetakse, et ohtlik olukord satub siis, kui konstruktsiooni materjalis tekib piirseisund. Kui tegemist on hapra materjaliga, siis loetakse, et piirseisund tekib siis, kui mistahes konstruktsiooni punktis pinge jõuab tugevuspiirini. Hapra materjali puhul tugevuspiiri ületamisega kaasneb pragude teke ja tihti sellega on konstruktsiooni kandevõime ammendatud. Sitke materjali arvutus lubatava pinge meetodil – kui tegemist on sitke materjaliga, siis loetakse, et piirseisund tekib siis, kui mistahes konstruktsiooni punktis pinge jõuab voolupiirini. Materjali voolamine ühes konstruktsiooni punktis, või isegi väikeses piirkonnas ei tähenda aga konstruktsiooni
annaabi.ee 
