1. MATERJALIÕPETUS Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomstruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse, elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe selle tugevusomadustele. Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struk-tuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paik-nevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moo- dustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). Kristalliline struktuur Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste skeemide abil, nn. võreelementide näol
Geosünteedid võimaldavad vähendada ehituskulusid ja rajada teid nõrkadele pinnastele. 4. Kootud ja mittekootud geotekstiili tootmisprotsessi iseloomustus. Kootud geotekstiile toodetakse kangastelgedel. nad omavad enamasti sirgjoonelist ühendust. Tootmisel Paigaldatakse lõimerõngad kogu kanga pikkuses kindlae vahedega ning kanga kude lisatakse lõime vahele kindel arv kordi sentimeetri kohta. Erinevaid kanga kudumis mustreid võib eksisteerida lõpmatult palju, see ei avalda mõju kanga tugevusomadustele. Kootud tekstiile toodetakse, kas peenikeseks lõigatud polumeekile ribadest või siis mono- ja multikiudsetest niitidest. Kanga kudumistihedusest sõltuvad niitivaheliste avauste mõõtmed, millest omakorda sõltuvad geotekstiili veejuhtimisvõime ning poorsus. Mittekootud geotekstilid on üldjuhul paksemad kui kootud geoteksiilid. Geotekstiili valmistamine algab polümeerist kiudude laotamisel ühtlasele liikuvale lindile, moodustades sinna vildi taolise kihi. Tootmislindile laotatakse kiud
mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). 136°, jõuga 9,8…980 N (1…100 kgf). Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse, jälje pindala suhtena. elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe selle tugevusomadustele. Radiograafiakatse Radiograafiameetod seisneb kontrollitava eseme 3. Materjalide füüsikalised omadused kiiritamisel röntgeni- (lainepikkus alla 10 nm), või – Tihedus (density) gammakiirtega (lainepikkus ~0,1 nm). Materjalis või
Lõhestuvus. Lõhestuvuseks nimetatakse puidu tükeldamist kiilutaolise tööriistaga, ilma et selle käigus laaste või saepuru tekiks. Puitu saab lõhestada ainult pikikiudu, ristikiudu pole see võimalik. Puitu on kergem lõhestada, kui tööriista tera suunata radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist. Tangentsiaalsuunas on see toiming 2 kuni 3 korda raskem. Mitmesuguste faktorite mõju puidu omadustele Puidu anatoomilise ehituse mõju. Puidu tugevusomadustele suurt mõju avaldab sügis- ja kevadpuidu vahekord temas. Sügispuidu tugevusomadused on 2...3 korda suuremad kui seda kevadpuidul. Männi sügispuidu protsendi kasvamisel 21...38%, suureneb survetugevus kaks korda. Aastarõngaste laiuse mõju. Puidu omadused sõltuvad aastarõnga laiusest. Uurimustega on kindlaks tehtud igale puuliigile optimaalne aastarõnga laius, mil tugevusomadused on maksimaalsed. Männi korral on selleks suuruseks 0,7...1,6 mm, lehisel 0,4...1,4,
1.1.1. Materjalide aatomstruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühi- kuks on aatom, mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse, elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe selle tugevusomadustele. Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struk- Elektron tuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paik- nevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moo- dustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite Sele 1.1. Aatomi ehitus paigutus vastab aatomite omavahelise mõju mini- maalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele).
annaabi.ee 
