tuntud omadustega, hõlpsasti käsitletav, lõigatav ja erinevatele kujudele kohandatav. Kipsplaat on hea aluspind kõikide levinumate pinnaviimistluste jaoks. Lisaks on kipsist plaadid inimese tervisele ohutud. Kipsplaadid taluvad kõrgeid temperatuure, kuid ei ole mõeldud kasutamiseks ruumides, mille temperatuur pidevalt ületab 50°C. Kipsi negatiivsed omadused on niiskus- ja temperatuuritundlikkus. Suure niiskuse ja kõrge temperatuuri korral hakkavad kipsi tugevuslikud omadused vähenema. Võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on kipsi tugevuslikud näitajad väiksemad. Kipstooted on niiskustundlikud ning võivad hakata pehmenema, seega on oluline neid kaitsta ülemäärase õhuniiskuse ja vee eest. Samuti võib niiskus kipsplaadi muuta ideaalseks keskkonnaks hallitusseentele, mis hakkab mõjutama inimese tervist. Kus kasutatakse kipssideaineid? Kipsi kasutatakse kipsplaatide valmistamisel, samuti plokkide või krohvina seina- ja laetarindites
100-3 18,4 11,76 99-1 vees 9,9 6,23 17,87 100-1 10,25 6,34 98-2 8,65 5,3 100-2 kuivatuskapis 19,55 12,13 14,01 99-2 25,05 15,7 98-1 22,45 14,2 Graafik 3. Survetugevuse katse. 6. Järeldused Lähtudes nii survetugevuse kui ka paindetugevuse tabelitest, järeldub, et kipsi tugevuslikud omadused kahanevad oluliselt veega küllastudes. Katsetatava kipsi jahvatuspeensus on 8,98%. Kipsi tardumise katsel algas tardumise protsess 30 minutit peale katse algust, periood kipsi tardumise algusest kipsi tardumise lõpuni oli ca 6 minutit. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks ja arvutamiseks läbiviidud katse käigus selgus, et standardile kõige lähedasem tulemus, mille saime, oli 46,026% kipsi kogust kipsitaignas. 7. Küsimused 1
sisemine ehitus. Keemilised: võimaldavad ennustada mehaanilisi, tulekindluse ja biopüsivuse omadusi. ·Atomaarset tasandit (keemilise el. väljendatud koostis) kasut. põhiliselt metallide puhul. ·Molekulaarset tasandit on kasut. ühest molekulist koosneva materjali puhul. ·Mineraloogilist koostist kasut. mitmest lihtaine molekulist koosnevate kristallstruktuuride väljendamiseks. ·Faasiline koostis ja aine olek. Struktuurist sõltuvad materjali tugevuslikud omadused ja püsivus (reag. teiste ainetega), vaadeldakse 2 tasandil: makrostruktuur (palja silmaga nähtav poorsus, tera jämedus jne), mikrostruktuur (mikroskoobiga nähtavad peenemad poorid, kristalli kuju ja suurus jne). Füüsikalised: ·Absoluutne tihedus aine mass jagatud poorideta aine ruumalaga (aine tihedus). g/cm3. ·Näivtihedus loomuliku struktuuriga terade tihedus (ei arvestata tera pooridega).
· temperatuurist (kõrgemal temperatuuril on materjalide niiskussisaldus väiksem); · kas on tegemist niiskumise voi kuivamisega (kuivavas materjalis on alati rohkem niiskust sama õhuniiskuse juures); · materjalist ja tema omadustest. 38. Probleemid, mis võivad kaasneda materjalide niiskumisega. · suureneb tihedus ja soojusläbivus; · võivad kaasneda mahumuutused (muutuvad mõõtmed) niiskusdeformatsioonid; · tugevuslikud omadused võivad muutuda; · materjal võib niiskuse toimel laguneda (nt kipsmaterjalid); · niiskumisega voib kaasneda mikroorganismide kasv (hallitus,mädanikseened). 39. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid; võimalikud ehituslikud kaitsed · veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; · raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; · kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht;
Kõiki pinnaseid tuleb vaadelda kui kolmefaasilisi aineid, milles eksisteerivad üheaegselt kõik aine kolm olekut a) tahke faas, mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus c) gaasiline faas, mille moodustab pinnase niiskusega täitmata poorides olev õhk. 4. Pinnase kaevandatavuse klassid, selgitused. Peamised parameetrid pinnase iseloomustamiseks on pinnaste tugevuslikud näitajad, terastikuline koostis, sise- ja välishõõrdetegurid, niiskuse sisaldus, tegelik tihedus, kobestatavus, kleepuvus, lõiketakistus ja tihendatavus. Neid arvestades on pinnased jaotatud kaevandatavuse klassidesse: a) kergelt kaevandatavad – kobedad mullad, liivad ja peened kruusad b) keskmiselt kaevandatavad – tihendatud mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite e kaljupinnase osiseid 3) keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad -
annaabi.ee 
