Astmevaheldus Igal häälikul ja häälikuühendil on eesti keeles kindel pikkus. Varasematest kooliastmetest teate, et häälik või sõna võib olla lühike (nt vili), pikk (villi) või ülipikk (vill). Astmevaheldus on sisuliselt tüvemuutus (tüvevaheldus), mille puhul sõnatüvi on kord tugevas (III välde), kord nõrgas (II välde) astmes, nt lutti (mida?) luti (mille?). Astmevaheldus jaguneb kaheks: 1.) vältevaheldus, 2.) laadivaheldus. Kui sõna tugevusaste (hääldus) on igas vormis sama, on sõna astmevahelduseta! 2. Välted ja vältevaheldus Enamasti määratakse terve sõna välde. Eesti keeles on häälikul või selle ühendil (ka sõnal) 3 väldet ehk hääldustugevust: · I välde sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, lagunema.
12.06 Tööülesandeks oli puitsõrestiku ehk nn roovide ehitamine seintele kattelaudise paigaldamise tarvis. Sõrestiku eesmärk on tuulutusvahe loomine kattelaudise ja tuuletõkkekanga vahele. Sõrestiku ehitamiseks kasutati minu arust vertikaal suunas 22x50 mm nn distantsliistu, vahesamm oli määratud projekti järgi ja oli kohati erinev, üldiselt oli see 550 mm. Foto 13. 13.06 Aknapalede lihvimine, värvimine. Aknapaled tuli ennem värvimist kergelt lihvida liivapaberiga. Liivapaberi tugevusaste: 120. Vaja oli värvida kahes osas. St hommikul ja nn õhtul. Minule jäi arusaamatuks, kuidas nii tohib, sest värv minu arvates nii kiiresti ei kuiva ära. Foto 14. Foto 15. Foto 16. 14.06 Sama töö jätk. Uueks tööks oli kaitsepapi lõiku mõõtmine ja paigaldamine moodulitesse. Foto 17. Foto 18. 3. TEOSTATUD TÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 4. ÜLIÕPILASE OMAPOOLNE HINNANG LÄBITUD PRAKTIKA KOHTA Mina jäin praktikaga üldjoontes rahule
annaabi.ee 
