Nero. Keiser ja jumal, kunstnik ja narr. Kokkuvõte.
Ta ei
võtnud linna ülesehitamisel enam aluseks vana linnaplaani ning see muutis põhjalikult
linna ilmet. Ta lasi endale ehitada suure hoolikusega rajatud paleekompleksi andes
sellele peaaegu eksootilise ilme.
19. aprillil 65. aastal pidi Nero surema , kuid tema mõrvakomploti toetajaid ei tabanud
õnn, ning Nero jäi elama. Tegelikult oli Nero peale oma ema mõrvamist koguaeg
elanud hirmus, et teda võib sama saatus tabada. Ta oli oma ihukaitset tugevndanud,
sest ta teadis, et tal on kõrgemates ühiskonnakihtides palju vaenlasi.
Nero ei osanud enam eristada sõpru vaenlastest ning ta käitumine muutus aina
ettearvamatumaks. Hullumeelsuse künnisel, peitis ta ennast omaenese paleesse, laskis
linnamüürid vahisõdureid täis tippida. Iga kahtlane isik võeti kinni, kuulati üle ja
mõisteti surma.
Nero tegi otsuse võtta ette tunee läbi Kreeka, sest: "Kreeklased on ainsad, kes
muusikast midagi taipavad, ja ainsad, kes on minu kunsti väärt