rõõmuavaldustega,toimusid rongkäigud ja teatrietendused,kuid heaks tooniks kujunes kaine ja karske ellusuhtumine. Eeskuju uue ühiskonna loomisel otsiti Rooma vabariigi aegadest,mitmed revolutsionäärid vahetasid isegi oma eesnimed antiiksete vastu. Uue ellusuhtumise mõjul tekkisid klassitsistlik kunst. Enne revolutsiooni kasutati Prantsusmaal mitmesuguseid sõõdu- ja kaaluühikuid,mis olid välja kujunenud sajandite jooksul. Kui tugevenes arusaam ühest isamaast ja tihenes läbikäimine,tõusis päevakorda ühtse mõõtühikutesüsteemi loomine. Peeti õigeks,et uued mõõdud põhineksid loodusel,mille tähtsust olid rõhutanud juba valgustajad. Kohustusliku süsteemina rakendati meetrimõõdustik Prantsusmaal 1840.aastal. Mujal Euroopas võetigi meetrimõõdustik kasutusele põhiliselt 1870.aastail. Minuarust mõjutas kultuur Prantsusmaa revolutsiooni küllalti palju. Õnneks on päris rohkelt säilinud kultuuris.
Vastupanu avaldus veel mitmel moel. Oma eneseleidmist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884. Aastal pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lipu sini-must-valge. See ajalooline lipp on tänini EÜS-I valduses. 1888. aastal algatas Peterburis elav Jakob Hurt suure rahvaluule ehk vanavara kogumise. Venestusaja oludes oli vanavara kogumine ühtlasi sobilik patriootilise meelsuse avaldamise viis. Tugevenes ja tihenes ka seltsiliikumine. Karskusseltsid tegelesid nii laiahaardelise rahvaharidustöö kui meelelahutustega, teenides sellega kaudselt rahvuslikke eesmärke. Lauri Vahtre "Eesti ajalugu" gümnaasiumile Ilo kirjastus 2004 lk 158-178 Eesti talupoegkonna iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19.saj keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele