kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH = 12…12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9): Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O. 40. Kandekonstruktsioonide tugevdamine 41. Raudbetoonpostide ja – talade tugevdamine, milliseid lahendusi teate? Üks olulisi põhimõtteid on tugevdatava konstruktsiooni üleskiilumine, ülestungimine tugevduskonstruktsioonile, so. Tugevduskonstruktsiooni eelpingestamine. Raudbettonelemntidele peale- või allabetoneeritud kihtide, postide ja seinte särkide puhul eelpingestamist ei saa, ega ole vajalik teha, sest lisatav osa on reeglina tihedalt tugevdatava konstruktsiooniga kontaktis. 2 viisi: * Kerge uurimistöö- suured tugevdustööd- väike vastutus, vead võivad ikkagi esineda, kuni tugevdusjärgse avariini.
reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH = 12...12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9): Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O. 38. Kandekonstruktsioonide tugevdamine 39. Raudbetoonpostide ja talade tugevdamine, milliseid lahendusi teate? Üks olulisi põhimõtteid on tugevdatava konstruktsiooni üleskiilumine, ülestungimine tugevduskonstruktsioonile, so. Tugevduskonstruktsiooni eelpingestamine. Raudbettonelemntidele peale- või allabetoneeritud kihtide, postide ja seinte särkide puhul eelpingestamist ei saa, ega ole vajalik teha, sest lisatav osa on reeglina tihedalt tugevdatava konstruktsiooniga kontaktis. 2 viisi: * Kerge uurimistöö- suured tugevdustööd- väike vastutus, vead võivad ikkagi esineda, kuni tugevdusjärgse avariini. * Võimalikult põhjalik uurimistöö- väiksemad tugevdustööd(või remondikulud)
annaabi.ee 
