Erivajadustega laste Identifitseerimine
normiga, sest seal võivad andekad muidu varju jääda. Et peab teada saama lapse tegeliku taseme!
Kas see on siis palju kõrgem või liiga madal jne.
Paljud testides, ülesannetes on juba eelnevalt olemas need lisavahendid jne (et juba korralikud
testid, kelled on teised älja mõelnud).
*diagnoosi ja prognoosi seos: hindamise käigus saame teada lapse nõrgemad küljed ,ehk mida
ta ei oska. Eriti erivajad lastega tuleb aga mõelda, et mis on nende tugevamd küljed, mis
valdkondadega on ta kõrgemal positsioonil, et leida üles ta tugevad küljed, sest nõrgemaid on tal
niikuinii, tuleks näha positiivsust, Aga olulisem on see, et sellele saab toetuda tema õpetamisel.
Nt kui lapsel on verbaalne osa nõrk, aga visuaalne hea, siis tuleks visuaalset infot ära kasutada ja
seda rohkem kasutada, kui oma juttu bläkud seal (sest verbaalne ju tal nõrk).
Tugev külg on kas või see, et ta tahab olla tsk-ga kontaktis. Kõigil pole seda tahtmist, et teda