Eesti jalgpalli, korvpalli ja jalgpalli ajalugu
vaid korra, tulles 1987 Gentis Euroopa meistriks. Tituleerituim Eesti naisvõrkpallur on Anu
Karavajeva. Õpinguaastail Leningradi "Spartaki" koosseisus mängides saavutas ta 1982.
aastal koos naiskonnakaaslastega Euroopa Karikavõistluste II koha. Aasta varem võeti hõbe
N. Liidu meistrivõistlustelt. Aastatel 1978-1979 võitsid Neevalinna näitsikud Anu kaasabil
Punaimpeeriumi võrkpallikarika. Uue iseseisvusaja alguse olulisemaks saavutuseks tuleks
pidada Eesti meeskonna kolmandat kohta tugevakoosseisulisel Spring Cupi turniiril 1993
Türgis, kus alistati teiste hulgas neli Euroopa esikümne meeskonda. Aasta varem oli Eesti
vastu võetud Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) ja Euroopa
Võrkpalliföderatsiooni (CEV) liikmeks. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim
üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. Alagrupis
suudeti pingsas võitluses edestada Soomet, Tehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti
annaabi.ee 
