Metsabotaanika
harvem vettpidaval savisel rähal.
Veereziim: vee äravool on aeglane või takistatud, eriti dolomiidist aluspõhja korral. Kevadel
on muld veega küllastatud, kuivadel perioodidel aga võib niivõrd läbi kuivada, et
veevaegus saab taimestiku kasvu piiravaks teguriks. Siis võib ajutist veega küllastatust
tuvastada vaid indikaatortaimede tarnade või mulla gleistumistunnuste alusel.
Puurinne: valdavalt hõredalt kasvavad männid. Puud on halvasti laasunud, tugevakoondelise
tüvega. Vähesel määral esineb arukaske, kuuske, harva ka saart jt. Boniteet IV Va.
Põõsarinne: mitmesuguse tihedusega ning mõnikord küllaltki liigirikas: kadakas, mage sõstar,
lodjapuu, harilik kuslapuu, türnpuu, sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, harilik vaarikas.
Rohurinne: on sõltuvalt peeneselise mullakihi tüsedusest ja veereziimist varieeruv. Tüüpilised
liigid on: lubikas (D), vesihaljas tarn (K), ürt-punanupp, hirsstarn, võnk-kastevars,
annaabi.ee 
