Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis/Emakeele Seltsi keeletoimkond/Sõnavõistlus
kohandamisega, küll aga otsustati sõnade pää, hää, ja pääl, sääl asemel
kirjakeeles kasutusele võtta uus sõnakuju pea, hea ning peal, seal jne.
Järgmisel taolisel keelekonverentsil 1909. aastal arutati Tartus sõnaalgulise h
kaotamise küsimust ja üksiksõnade õigekirjutust.
1910. aastal otsustati Tallinnas hakata kirjakeeles kasutama sid-lõpulist
mitmuse osastavat ning lühikest, ilma käändelõputa sisseütlevat. Samuti vormiti
olev kääne tugevaastmeliseks ja lihtmineviku vormides peeti õigemaks sivad-
vormi asemel kasutada sid-vormi.
Neljandal taolisel keelekonverentsil 1911. aastal Tartus sõnastati sihitise
kasutamise reeglid ning arutati võõrnimede/võõrsõnade õigekirja küsimusi.
1912. aastal ilmus Johannes Voldemar Veski brošüür ’’Eesti kirjakeele
reeglid’’, mis võtab kokku kõik konverentsidel arutatud küsimuste tulemused.
1918