Eesti keel teiste keelte seas
Eesti murded
1) saarte murre - puudub õ-vokaal, selle asemel on ö (nt söber), on laulev
intonatsioon;
2) idamurre - o-hääliku asendamine õ-ga (nt õlema); d säilimine laadivahelduslikes
sõnades (nt padas ´pajas´);
3) läänemurre - b esinemine v asemel (kibi `kivi`);
4) kirderannikumurre - vältevahelduse puudumine, kõik sõnad on kolmandas vältes
5) keskmurre - eesti kirjakeele aluseks, diftongide kasutamine pikkade vokaalide
asemel (nt moa `maa`);
6) Tartu murre - tugevaastmelise vokaalmitmuse esinemine (lehtist `lehtedest`);
7) Mulgi murre - e esinemine a asemel (nt kirjuteme `kirjutame`);
8) Võru murre - he-tunnuseline sisseütlev kääne (nt huunõhe `hoonesse`); h
esinemine seesütlevas käändes (nt mõtsah `metsas`).
Eesti keele areng tänapäeval
Eesti keel sarnaselt islandi keelega, on üks väiksematest keeltest, mis toimib
ametliku keelena.
Kasutatakse meedias, kirjanduses, teatris, koolis jne.