Fluor on kõige aktiivsem mittemetall, ta reageerib peaaegu kõigi liht ja liitainetega. Kloor on ka tugev oksüdeerija ja ta reageerib enamuse orgaaniliste ühendite ja mittemetallidega. · Halogeniidid on halogeenide ühendid o.a-s -I . Vesinikhalogeniidid on terava lõhnaga mürgised gaasid. Vesinikhalogeniid lahustuvad hästi vees andes vesinikhalgeniidhapped. Tuntuim on vesinik kloriid hape ehk soolhape. Vesinikbromiidhape ja vesinikjodiidhape on tugevaad happed kuid vesinikfluoriidhape on nõrk hape. Vesinikhalogeniidhapete sool näiteks natriumkloriid ehk keedusool. · Soolhape vajalik osa seedeprotsessis. Fluori ühendeid kasutaatakse hambapastades et välitada hambakaariase teket. Jood esineb kilpnäärmes ja kui seda piisavalt toidust ei saa võib tekkida kipnäärme haigus. Tuntumad argielus on klooriühendid(keedusool, soolhape ja kloorilubi)
liikuvad kehad põhjapoolusel otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kanduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ning lõunapoolkeral vasakule. Pikkadel jõgedel kujuneb kõrge parempoolne kallas, mida vesi pidevalt uhub ning lauge vasakkallas. Ka lennukite, rakettide ja püssikuuli lennule avaldab Coriolisi jõud mõju ja muudab nende suunda. Tuuled. Ekvaatoril tekivad sooja aluspinna tõttu tugevaad tõusvad õhuvoolud ja maapinna lähedal kujunevad madala õhurõhuga alad. Soe õhk tõuseb troposfääri ülakihtideni ja liigub seal nii põhja kui ka lõuna poolel. Jõudnud 35-laiuskraadini on õhumass piisavalt jahtunud ning hakkab laskuma ja 30-ndatel laiustel valitseb kõrgrõhkkond. Sealt hakkab õhk liikuma maapinna lähedal madalama rõhu (ekvaator) suunas. Nii tekivad ekvaatori ümbruses ja 30-ndate laiuskraadide vahel püsivad tuuled -