Peaaegu igapev kuuleme et jlle kuskil kib mingi vimuvitlus ning kuidas inimesi tapetakse, kuid me ei saa sinna mitte midagi parata, alati on inimesi, kes lihtsalt peavad kellelegi haiget tegema , kahjuks me peame sellega leppima . Ei ole olnud veel inimest kes suudaks maailma parandada, kuigi me kik tahaks seda teha . Vga raske on teisi paremaks muuta, eelkige tuleks alustada iseendast. Meie geenides on tung seda kujundada, mnikord vajab see lihtsalt vikest tuget . Me kik tahame tegelikult paremad olla,kui alati vlja tuleb . Niteks ra unusta , milline jud on snadel "palun" ja "tnan". See lihtne lugupidamise vi lahkuse vljendus vib kellegi peva paremaks muuta . Isegi meie vaenlased on tnulikkust vrt. Hoia oma spru ja perekonda .Elus tuleb ka raskeid hetki ette ning just nemad on sulle keerulistel aegadel toeks ning jagatud muret on poole kergem kanda. Lisaks suhted lhedaste inimestega rikastavad sinu elu.
sajandivahetusel esile kerkinud loomisprotsessi kivitaja,jrgneb ta selle tmbele aastakmneteks,edasi ka realistina.Loomingu algjrgust 1911-1913 prineb tal palju joonistusi,mille primitivi smi ja aistilisuse eeskujusid saab otsida nii Peterburist,Mnchenist kui Pariisist.Tantsija vi lembestseenis akti keha,millel enamasti puudub sisejoonis,mjub peaaegu amorfselt,ltvades poosides on omaprane meeleline kutsuvus:"Tantsija","Leda luigega".Erootika ja liikumise hendamiseks vis tuget anda ka Ludvig Kirchneri graafika.Tants on Starkopfil aastaid psiv lemmikmotiiv.Tants kui kogu kehaga tunde vljaelamise vimalus hendas rgset instinkti ja eneseunustust.Starkopfi joonistusel "Kolm bakhanti" lheb prane liikumishoog le ekstaasiks,mis vib suubuda enesehvitamisse ja transagressiivsusesse.Starkopf jljendas burdellilikku joone kurvlemist veidi lahtisemalt ja ebakindlamalt,tema tantsijate poosid on hoogsamad,ilmed sensuaalsemad.1919.aastal Berliinist kodumaale judnud Starkopf
annaabi.ee 
