Filosoofia lohutus
rahulolematuse ja meelehärmita." Montaigne aga vaidles sellele vastu. Tema arvas, et mõistus
justnimelt tekitab õnnetust. Inimestele langeb palju rohkem hädasid osaks kui loomadele. Kits
võib rahulikult süüa oma rohuliblet karjamaal ning olla õnnelik ja rahulik, ilma et ta oleks
õppinud ja teadmisi omandanud. Ilma et tal oleks keeruline mõistus, mis inimesel on. ,,Kas
söendame siis väita, et suur eelis, mõistus, mille pärast me nii palju kisa teeme ja millele
tugenedes me peame ennast kogu ülejäänud loodu isandaiks ja valitsejaiks, on pandud meisse
meie piinamiseks? Mis mõte on asjade tundmaõppimisel, kui me kaotame seeläbi rahu ja
puhkuse, milles me muidu viibiksime..."
Montaigne arvab ka, et inimesel tuleks leppida oma kehaga ning mitte jagada end pooleks.
Seetähendab aru saada, et mõistus ja hing käivad koos meie kehaga ning me peame mõlemat
poolt aksepteerima ja mitte häbenema.