Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
stimuleerivad teist. Stiimulid jõuavad hüpotalamusse.
Näljaskeskust stimuleerivad mõjud pärinevad seedekulglast ja verest. Nt glükoosi sisalduse langus
veres tekitab erutuse näljakeskuses. Tühi kõht ja tühi soolestik stimuleerivad näjakeskust. Info läheb
ajju mööda uitnärvi kiude (X peaaju närv) – esialgu piklikku ajju ja sealt vaheajju. Tühja kõhuga
vabanevad seedekulglas hormoonid, mis jõuavad vere kaudu ajju ja tekitavad samuti näjatunde.
Üheks tugeaimaks näljatunde tekitajaks hormoon nimega greliin – see tekib tühja kõhuga mao
limaskesta rakkudes, läheb verre ja vere kaudu jõuab ajju ning stimuleerib hüpotalamuse
näljakeskuse neuronite talitlust. Osa näljatunnet stimuleerivad hormoonid tekivad ajus endas,
vabastavad stimulaatoraineid.
Küllastustunde teke: stiimulid pärinevad seedekulglast, tekib seinte venitus. Toidu liikumine läbi
neelu mõjutab küllastust
annaabi.ee 
