Keskaeg - Riik ja Ühiskond
kontrollisid kuningat. Kantsler valvas kirjavahetuse järele, senesall oli asekuningas,
kojaülemale allus rahandus. Võim oli jagatud, kuningas ei saanud kehtesdada makse
üksi, ta pidi oma alamatega kokku leppima, et makse peab maksma. Kui ei leppinud
kokku, oli valitseja türann ja tema kukutamine õigustatud. Parlamendist sai kõrgaadli
kohtukoda. 13. sajandil hakkas kuningavõim end seisuste eeskostest lahti kiskuma-
provintsides tugdasid võimu kuniga ministeriaalid. Mida enam tugevnes riik, seda
kindlamini asus rüütli ( vastutas linnuses rahu tagamise eest) asemele bailli, kes oli
kuninga asemik. Kogu Euroopas tekkis piirkonna kõrgeima halduri ehk bailli näol uus
amet. Uute haldusametnike näol leidis kuningas endale kindla toe- bailli´d teenisid
kuningat andunult ka siis, kui ta oli ise maalt ära. Haldusametnike ülesandeks sai
kohalike vürstide ja aadlimeeste tegevuse piiramine ja kontrollimine. Sellest sai alguse
annaabi.ee 
