Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond
(kaheksateistkümnenda ja kahekümne esimese eluaasta vahel), löödi skvaier rüütliks. Tihti
tegi seda rüütel, kes oli ta välja õpetanud. Skvaier tegi läbi sümboolse puhastava kümbluse ja
pidas terve öö kabelis oma relvade üle vahti. Seda nimetati vigiiliks.
Rüütliturvistikud
Rüütli turvistik arenes üksteise külge põimitud rõngastest plaatidest täisraudrüüni.
Rõngassärk- Tugev,painduv, samas võis mõne tugava löögi tagajärjel särgi kandja oma luid
murda. Särk kaalus umbes 12kg.
Nahast turvistikud- Neil olin sees metallist plaadid, mis kaitsesid löökide ja noolte eest.
Raudrüü-Plussideks võib lugeda tugevust ja vastupidavust ja miinusteks selle raskust ja
liikumisvõimet.
Relvad- Muutusid kogu aeg teravamateks,et läbistada vastase kaitserüüd vms. Nt. Mõõgad( 1
ja 2 käe jaoks), kirved, piigid, vibud (hiljem amb) jne.