Vääna jõe hindamismeetodid
Jõe kaldad on ülemjooksul kuni Sakuni
madalad, kesk- ja alamjooksul enamasti kõrged. Jõe keskmine lang on 0,69 m/km. Lang on
suurim keskjooksul 4 km lõigus Vatsla ja Vahi küla vahemikus. Vahi külas on jõel väike
joastik, kus vesi langeb astmena. Vesiveskid on jõel varem olnud varem Saku ja Hüüru
mõisas.
Vääna jões käivad kudemas lõhe, meriforell, vimb ja jõesilm. Jões leidub jõeforelli ja teibi
ning sinna tõuseb merest ka noorangerjaid. Vimb tõuseb tavaliselt Tugamanni paisuni, harva
ka kõrgemale. Lõhilastele on jõel looduslikuks tõkkeks vahiküla joastik 21 km kaugusel jõe
suudmest, mis on lõhedele siiski ületatav. Paisud lõhe looduslikku taastootmist ei piira,
probleemiks on aga jõevee kvaliteet. Vääna jõe kesk- ja alamjooks kuuluvad heade
forellijõgede hulka ning nimetatud jõgi on ka üks jõesilmurikkamaid Eestis. Vääna jõgi on
lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirjas ning kuulub ka nende jõgede hulka,
annaabi.ee 
