kõvadus 6 -7 B) Purskekivimid ehk EFUSIIVSED KIVIMID Tekkinud magma väljavoolamisel maapinna lõhedest Väiksema surve all. Jahtunud kiiremini. Poorsemad ja peeneteralisemad. Nt: Basalt Basaltkivim ja tema põhilised koostisosad-mineraalid , plagioklass, pürokseen, oliviin, amfibool PURDSED TARDKIVIMID Õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid Jagunevad : sõmerd ja(pimsskivid, vulkaanilised liivad) tsementeerunud (vulkaanilised tufid , trassid ) 2.4.2 Settekivimid Mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete jooksul moodustunud poorsus. Iseloomustab kihiline struktuur ja poorsus , A)keemilised setted kivimid, mis välja sadestunud veekogus lahustunud mineraalidest. Sageli on kivimite tekkimisel oma osa olnud nii keemilistel kui orgaanilistel teguritel - siis nim neid biokeemilisteks settekivimiteks. NT: Anhüdriit , Kipskivi, Dolokivi
kujutatud kolmestesse gruppidesse. Milanos maalis Leonardo autogrammeeritud versiooni Madonna grotis maalist, kus kõigile kividele ja lilledele, inimkujudele ja põõsastele on antud sama elujõulisus: ,,animism", mis hõlma nii kehade nahku kui ka kivide kõvadust, lillede kroonlehti kui ka helkivat vett. Fragmendis Codex Leicesterist kinnitab Leonardo, et maal on ,,vegetatiivne hing". Ta leidis peeneid paralleele organismide ja maa koostise vahel: Mäed on tohutu suure organismi luud; tufid on kõhred; vee veenid on veri; mõõn ja tulv merel on hingamine; ,, Tõmmanud tuli maal: vulkaanid on vegetatiivse hinge elupaik maal," meri, eostatud ptolemaioslikul viisil, nagu ka tohutu jõgi, mis maailmas ringleb, on ,,veremeri , mis ümbritseb südant." Väikese ujedusetundega räägib Leonardo endast kui ,,mitte kirjamehest", kuigi tal oli mahukas ja kõige värskem kultuuriline taust, isegi kui see oli osaline ja mõnes piirkonnas segane
jahtunud tunduvalt kiiremini seega on peeneteralisem ja poorsem (kuna on olnud väiksema rõhu all). Purdsed magmakivimid tekkisid tugeva vulkaanilise tugevuse tagajärjel magma purskus atmosfääri tardus ja moodustas klaasja struktuuriga poorse sõmera purru. Nii on tekkinud pimsskivid, vulk. liivad ja tuhad. Kui hiljem sõmermaterjalide terad liitusid kas surve mõjul või loodusliku sideainega, kujunesid tsementeerunud purdkivimid nagu vulk tufid, trassid, tuffilised laavad. 2.2.Settekivimid Settekivimid on tekkinud kas teiste kivimite lagunemisel temperatuuri muutumise, niiskumise-kuivamise, vee ja teiste mehaaniliste tegurite mõjul (maa pinnal ladestunud ja kivistunud) või on moodustunud loomsete organismide või taimse päritoluga jäänuste settimisel (veekogudest välja settimise käigus moodustunud kihtidena ladestunud kivimid). 2.2.1.Mehaanilised setted
annaabi.ee 
