Eesti loodusgeograafia konspekt
Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd 16. Sajandil palju-palju kaarte
Kaardilt jäätumisepiir.
18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest. Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti
ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel.
Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne
suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas.
Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin
koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on
auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel
on sõlm ja arvati, et see on vulkaan.
Tartust Pärnu veeteed oleks palju lihtsam teha üle Parika järve Navestisse kui läbi Sakala
kõrgustiku.
Suure panuse andis ka see, et 1802 avati Tartu Ülikool. Tekkis infot ümbruse kohta. Õpetati küll
annaabi.ee 
