näen selgelt et ta tahad mind rünnata või füüsiliselt liiga teha. Kuid samas on erinevaid olukordi kus inimene võib välja näha nagu ta tahaks mind rünnata või näeb ohtlik välja jõlitab vms. Siis mul jääb mulje et ta sahab mind rünnata või mulle liiga teha, kuid tegelikult inimene jäi näitseks täiesti niisama vaatama jäänud minu tagi, või hoopis vaatab minust mööda aknastvälja vms. Mul linna peal liigeldel vahest tudub et iga teine tahab mind rünnata kuna inimesed on kõik nii kurjade ja väsinud pilkudega. Aga ma ei saa ju ometi neid rünnata neid inimesi enne kui ma teada saan kas sellel inimesel on üldse sellinne mõtte peas. Olukorras kus ründaja ründndab sind kuid sa jõuad temast ette ja kogematta tööd ta surnuks, kuidas sa peaksid tõeastama et tegelikult tema hakkas sind ründama ja sina ei ole otseselt süüdi selles et see tüüp on nüüd surnud, vaid ma kõigest kaitsesin ennast
Ta püüdles kindlameelselt muusika maailmas aina kõrgemale juba väiksest peale ja keda ei suutnud keegi peatada. Ta tundus natukene veider, sest need skandaalid, mis temaga seoses toimusid, tundusid ebanormaalsed. Kõik faktid, mida tema kohta on esitatud, on lausa haiglased. Peale selle raamatu lugemist, ei arva ma enam temast, kui ühest täiskasvanust, kes proovis suurena end välja elada ja kes oli pidevalt ajakirjanduse küüsis, vaid nüüd tudub, et ta oli üks haiglaste mõtete ja tegudega inimene. Ta elu oli küll väiksena raske, eelkõige tema isa pärast, kuid ülejäänud elu oli tal ainult üks skandaal või tähtis tegevus üksteise järel. Ta elas oma unelmat, raha oli kõvasti, kuid ka võlgu oli palju. 3. Too välja 5 huvitavat fakti tema elust. 1) Ta osales juba väga noorelt perepändis 2) Maksis ühele lapse perele 22.miljonit, kes väitis, et Michael oli teda
muidugi, unelaulu. Kadus jutt ja nutt ning lapsed rahunesid. Laul sai nii selgeks, et mõne nädala pärast võis kuulda, et lapsed, kel Une-Mati veel silmi polnud sulgenud, vaikselt voodis kaasa ümisesid. Mõned nädalad, siis väsisid laulmisest nii Mõmmi kui ka õpetaja ning Mõmmi puges koopasse talveunne, millest lapsed ta kevadel jälle üles pidid äratama. Lapsed harjusid vaikselt voodisse minema ja üles tõusma ning manitsesid üksteist: "Kuss, Mõmmi tudub." Sel aastal on Mõmmi meile laulmisest loobunud, nüüd saadab meie laste und vaikne beebimuusika. See tore Karu-Mõmmi on aidanud õpetajat ka paljudel muudel juhtudel: käis vaatamas, kuidas pudrukausid tühjenesid, kuidas riietumine sujus, kiitis laste kunstitöid, manitses lapsi vaiksemalt mängima ja oli kurb kui keegi teisele liiga tegi. Tublimad said Karu Mõmmilt pika karvase pai. Laste kiirele kohanemisele aitasid kaasa ka vestlused lastevanematega. Olen alati rõhutanud,