Kokkuvõte "vaenlase väravas"
hoonete varemetest. Üle jõe voorivad paadikesed viivad üha uusi
noori sõdurpoisse kindlasse surma, tagasi tulevad heal juhul samad
leavad pungil täis haavatuid, halvemal juhul aga on leavu tebanud
natside mürsud. Kuulda on ainult sumedat hüüdu ,,Hurraaaaaa!!!",
millele järgneb ränk ragin laske ja kõige lõpuks on vaid haavatute
eesrindlaste hädist nutusegust karjumist. Järjekordne salkkond
seatakse laevu ootama, üleühe antakse hirmust tudisevale kahurilihale
vana vintpüss ja 5 padrunit (juhuks kui peaksid ellu jääma ja kuskilt
relva leidma). Mürsud plahvatavad, mulda ja kilde lendab, vigastatud
röögivad meeleheitlikult. Aeg laevale astuda ja algab sõid eesrindele,
kõrval sõitvat laeva tabeb mürsk. Aeg laevalt maha astuda, kuidagi ei
tahaks eriti vaenlasele sülle joosta aga kui üks tahtis tagasi laeva
joosta ja ta maha lasti suurenes lootus rindel veel ellu jääda. Keegi