Läti ajalugu
Olevat kogunud vallakirjutajana teatud kapitali, astus ta veel nii kõrges vanuses nagu 24 (selleks,
mis ta tegi, tõesti kõrge vanus) Miitavi gümnaasiumisse. Seal ilmnenud tema tegevuses taas
rahvuslikud jooned – kogus kokku rahvajutte, pärimusi jne ja andis trükis välja ka. 300 siis kokku.
Mõeldes just läti talurahva lugemisvajaduse peale. Miitavi gümnaasiumi lõpetanud, tuli Tartusse,
temast sai TÜ tudeng, keskendus majanduse õppimisele. Pani tudengitoa uksele sildi: Krištjanis
Valdemars, lätlane. Rektor kutsus välja ja uuris, mida ta öelda tahab, et mis mõttes lätlane – et ta
pole ju mingi mats, lätlane, vaid kõrgelt haritud tudeng. Oli vastanud: „Lätlane, kes valdab vabalt
inglise, prantsuse ja saksa keelt, pole inglane, prantslane, ja sakslane, vaid jääb ikka lätlaseks“.
Teised vestlesid saksa keeles, õppisid saksa teadust, edendasid saksa kultuuri. Teised lätlased siis.