UURIMISMEETODID
• Nt: Kas juhitud demokraatia on parem liberaalsest demokraatiast?
• Ei tohi puudutada tulevikusündmusi ja ennustada?
• Nt. Milliseks võiks kujuneda valitsusvõimekus Vinni ja Kullamaa ühisvallas peale
nende ühinemist?
• Ei tohi olla kallutatud:
• Nt. Miks on liberaalne ideoloogia parem kui sotsiaaldemokraatlik?
• Ei tohiks olla puhtalt vaid kirjeldavad (kehtib just põhilise uurimisküsimuse
kohta)?
• Nt. Kuidas nägi välja tudengiesindajate kaasamise protsess kõrgharidusreformi
aruteludesse? (jääb ebahuvitavaks)
• Kui lisada, küsimus: “Miks teatud aruteludesse tudengeid ei kaasatud?” - palju
huvitavam.
Põhilised ja alauurimisküsimused
• Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti
võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused,
• Alauurimisküsimused – näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad