Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri
Stahli saksapärastatud eesti keelt kasutati pea kogu
17.sajandi vältel, kuni sajandi lõpu Forselius koos mitme teise kaasosalisega selle vastu mässu
tõstis. 1693. aastal avaldaski Forseliuse sõber Johan Hornung murranguliseks osutunud
ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti
õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all,
kehtisid 19. sajandi keskpaigani.
Kiriku nõudmisel, et lihtrahvas Piiblit tudeeriks oli veel üks loomulik tagajärg nimelt Piibli
tõlkimine eesti keelde. Ülesande tegi raskeks asjaolu, et Eestis olid välja kujunenud kaks
kirjakeelt põhjaeesti ja lõunaeesti. Seetõttu ei ilmunudki Rootsi ajal Piibel eesti keeles
tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja
lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius
ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat
annaabi.ee 
