Lühiuurimus: Argentiina
demokraatia.
Iseseisva riigi rajamine
19. sajandi alguses kasvas rahulolematus Hispaania võimuga. 1806-07 üritas Buenos Airest
vallutada Briti sõjavägi. Linna elanikkud suutsid britid tagasi tõrjuda emamaa abita, see
suurendas argentiinalaste iseseisvumissoovi. 1810 kukutasid Buenos Airese elanikud
Hispaania asevalitseja ning moodustasid riigi juhtimiseks hunta. Alates 1812. aastast juhtis
Hispaania-vastast võitlust kindral Jose de San Martin. Tema algatusel kutsuti San Miguel de
Tucumanis kokku provintside esindajate kongress, mis kuulutas 9. VII 1816 välja iseseisva
riigi. Uus riik sai nimeks Rio de la Planta Ühendprovintsid ning hõlmas peagi ainult praeguse
Argentina alasid, sest teised endise asekuningriigi provintsid eraldusid sellest järk-järgult.
Iseseisvuse algusaega märgib võitlus kahe poliitilise suuna- unitaristide ja föderalistide- vahel.
Unitaristid eelistasid Buenos Aireses asuvat tugevat keskvõimu ning föderalistid, kes