FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019
Vere voolamine
organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis. Rõhk väheneb voolutakistuse tõttu
(tuleneb sisehõõrdumisest).
Kuna organismi eri piirkondade ainevahetuslikud vajadused on muutuvad, peab ka piirkonane
verevarustus olema paindlikult reguleeritud.
Voolutakistus sõltub: veresoonte arvust, piikusest, läbimõõdust, hargnemisest ja vere viskoossusest.
voolutugevus = rõhkude vahe / voolamistakistus
V = dP/R
Vere voolamine jaguneb laminaarseks ja tubulentseks (takistatud).
Peamine faktor voolutakistuse mõjutamisel on veresoonte läbimõõt. Takistus on pöördvõrdeline
raadiuse neljanda astmega.
Suurimaks takistusallikaks on arterioolid - need on sümpaatikuse aktiivsuse tõttu pidevas toonuses.
Kapillaarid on küll väiksema läbimõõduga veresoones, kuid nende üldristlõikepindala on 25 korda
suurem, kui arterioolidel.
Vere liikumise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel olevast rõhkude