Eesti muusika areng ja ajalugu
Oma
loomingus keskendus peamiselt instrumentaalmuusikale, nendest suurem osa koosnes
klaveripaladest. Suurim panus Eesti muusikakultuuri oli tema loomingus kasutatud Eesti
rahvuslik koloriit. Kõige enam on tema loomingus tuntud just sümfoonilised poeemid, nagu
“Viirastused”, “Koit” või “Ööhüüded”. Tema järgi on nimetatud üks tuntuim muusikakool
Eestis.
Eesti muusikakultuuri tähtsaimaks levitajaks võib nimetada ka Eduard Tubinat, kes oli ühtlasi
Elleri üks andekamaid õpilasi. Tubin on helilooja-sümfoonikuna rahvusvaheliselt tuntud tänu
oma 10 sümfooniale, mida esitatakse ning tuntakse tänapäevani. Oma loomingus kasutab ta
erinevaid žanre ning mitmeid erinevaid pille, mis muudavad teose mitmekesiseks. Tuntuimaks
Tubina teoseks on “5. sümfoonia”, mida nimetatakse Eesti rahvussümfooniaks.
1950. aastatel hakkas uue lainena tekkima heliloojatel üha suurem huvi Lääne muusika vastu.