"tuberkuloose" - 1 õppematerjal

Henrik Visnapuu

vireleb pattude ja pahede keskel. Poeemis küsitleb ta issandat, miks on ta loonud inimesele võimaluse teha halba iseendale ja teistele samas kui issand ise on jalutu, käsitu, silmitu, kõrvutu, suuta ja kõhuta, ninatu. Issand, ma ei mõista üldse, miks sa oled annud Inimeste lastel´ käed. Et see õnnetuseks, et see hukatuseks, Issand, seda kas sa näed! Miks mina haistma pean kõige sündimist, kadu Raipeid ja roose, Määndumist, õitsemist, astuma rögaste radu Tuberkuloose. Sina aga, Issand, sa kes? Oled ninatu. Poeemi lõpus jõuab ta avastuseni, jumal on kõik temas endas ja looduses. Jalad ja käed ja silmad ja kõrvad ja nina, Suu minu, meeled- see kõik olen mina! Sina, keda otsisin, Issand ­ see kõik olen mina! Käokübara kellad ja taeva sina! Väljaspool silmi ja käsi ja kõrvu ja jalgu. 1920. aastal avaldab ta veel ühe luulekogu, mille pealkirjaks on ,,Käoorvik. See sisaldab kirju