Mõistatused
(karu);
mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda?
Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega
Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt
ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini
sügis- ja talveperioodil videvikku pidades või õhtul tubastel ühistöödel (kedrates, kududes).
Mõistatamine on olnud tavaline ka talgutel, rehepeksul, õitsil jm. ühistel välistöödel, eriti nende
juurde kuuluvail söögitundidel ja puhkepausidel. Karjalapsed on üksteiselt ajaviiteks mõistatusi
küsinud. On mõistatatud õhtul sängis und oodates. Varrud, pulmad jm. perepeod, noorte
koosviibimised, jaani- ja jürituli on samuti olnud mõistatamiseks sobivad puhud. Mõistatamiseks on
annaabi.ee 
