Eesti Vabariik 1919-1938
Poliitiline elu riigis
oli justkui seiskunud, parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat(Päts, Laidoner,
Eenpalu)
kultuurkapital 1925. a loodud kultuuri finantseeriv asutus, et kultuuri arengut ei peaks vaid riigieelarvest
toetama, sest selline lahendus mõjus väikeriigi eelarvele laastavalt ning ei võimaldanud kultuurielu piisavalt
rahastada. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaatsiisidelt ning
lõbustusasutuste maksustamisest.
kultuuriautonoomia vähemusrahvustele tagatud õigused, et rahvusvähemused oleksid Eesti riigile
lojaalsed. Näiteks tagati neile õigus emakeelsele haridusele ning koole peeti riigi poolt ülal. Toetati
rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. Venelastel ja sakslastel oli
õigus kasutada ametiasutustes oma emakeelt.